TEGEVUSKAVA

Linnupesa lastehoid on justkui lastele teine kodu, kus laps tunneb ennast turvaliselt ja hoitud. 

Meie ülesandeks on märgata iga lapse individuaalsust ning seda suure südamesoojusega hinnata, kaitsta ja toetada. Selleks loome lastehoius laste arengut soodustava kasvukeskkonna, milles on turvatunnet, hingesoojust ja rõõmsat tegutsemislusti. Laps areneb ja õpib tegutsedes ning mängides- meie loome selleks tingimusi.

Lasteaeda minek on igal lapsel suure tähtsusega muutus mida meie oma tööga lastehoius soovime pehmendada, valmistame lapsed ette lasteaeda minekuks, suurest soovist, et lastel oleks kergem edaspidi lasteaiaga kohaneda.

Õppe-ja kasvatustegevus meie lastehoius on lapsekeskne ja paindlik, mille käigus vahelduvad igapäevatoimingud, laste vabategevus, mäng ja planeeritud õppe- ja kasvatustegevused.

Õppetegevustes kasutame väga palju looduslikke materjale: puulehed, oksad, kivid, tammetõrud, lilled heinamaal ja seened metsast. 

Meie rühmas tähistatakse laste sünnipäevi, mis on lastele  tähtis sündmus. Lapse sünnipäeval me laulame sünnipäevalapsele sünnipäevalaulu, soovime õnne ja kingime kaardi, maiustame sünnipäevalapse poolt kaasavõetuga. Lapse tähtpäeva ja lastehoius toimuvad üritused  jäädvustame fotodel, mis on vanematele kenasti kättesaadavad.

Igapäevasteks traditsioonideks on rahvakalendri pühad, millest me räägime hommikuringides ja tähistame neid omakeskis.

Kasvatustegevuse põhimõtted

Rõhutame tugevalt väärtushinnanguid. Väärtushinnangud kujundatakse ja käitumisreegleid omandatakse mängu ning koostegutsemise kaudu. Mängides õpitakse viisakust, tähelepanelikkust, ausust, abivalmidust, andestamist, hoolivust jm. Püüdleme olukorra poole, kus nii kodu kui lastehoid toetaksid sarnaste põhiväärtuste kujundamist. Meie kasvatustegevuse loomulikuks osaks on sallivus, see, et kedagi ei tõrjuta.

Väga oluliseks peame ka mänguoskust, mäng on lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi  oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja  käitumisreegleid.

KOOSTÖÖ LAPSEVANEMAGA

Meie igapäeva töös peame väga oluliseks koostööd lapsevanematega. Hea koostöö lapsevanemaga on aluseks lapse kohanemisele ja turvatunde tekkimisele lapsehoius.

Lastehoid toetab, nõustab ja abistab lapsevanemat lapse arendamisel, kasvatamisel, ja õpetamisel. Meie sooviks on saavutada usalduslik suhe lapse perega, et laps ja tema vanemad tunneksid end  mõistetuna. Meie ülesandeks on jälgida, et oleks tagatud kõigi osapoolte konfidentsiaalsus. Kasvatajate ja lapsevanemate koostöö lapse arengu toetamiseks põhineb vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. Kasvatajate ülesandeks on aktiivselt suhelda ja püüda luua soe suhe iga lapse vanematega. Koos töötades tunnevad lapsevanemad, lapsed ja kasvatajad end suure ühtse perena. Oluliseks peame lapsevanemate koolitamist, milleks kutsume lastevanematele esinema erinevaid lektoreid, kes aitavad laiendada lapsevanemate silmaringi laste kasvatamisel. Suurejoonelisemad peod koos lapsevanematega on kaks korda õppeaastas detsembrikuus, Jõulupidu, kevadel Perepäev, kus korraldame laste tehtud töödest näituse ja Linnupesa Lastehoiu sünnipäev. Sügisel toimub üldkoosolek üks kord õppeaastas, 

Lapse arengu eeldatavad oskused

ÜLDOSKUSED 2- 3 aastane laps:

  • Laps keskendub lühiajaliselt ühele tegevusele.
  • Laps tegutseb kõrvuti ja osaleb ühistegevuses.
  • Laps mängib teiste lastega.
  • Laps loob tegevuse kaudu seosed kõnega.
  • Laps omandab uusi seoseid vahetu korduva aktiivse tegutsemise ja käelise tegevuse kaudu.
  • Laps kasutab omandatud teadmisi.
  • Laps planeerib ja organiseerib tegevusi täiskasvanu abiga.
  • Laps järgib lihtsamaid reegleid.
  • Lapsel on ettekujutus arvumõistest ja värvuste nimetustest..

Kõne ja tunnetustegevus:

  • Laps suhtleb valdavalt 2-3-sõnaliste lausetega.
  • Laps täidab 3-osalisi korraldusi.
  • Laps tunneb huvi raamatute vastu, mõistab lihtsaid realistlikke jutukesi, mis seostuvad tema enda kogemustega.
  • Laps tunneb ära tuttavaid objekte.
  • Laps lahendab lihtsamaid ülesandeid.
  • Laps on omandanud kõik keele baasüksused.
  • Laps osaleb dialoogis.
  • Laps toetub kõneledes mälule kasutades minevikuvorme.
  • Laps jälgib lihtsaid lugusid ja eristab kogemusele tuginedes realistlikke sündmusi väljamõeldutest.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: 

  • Laps väljendab lihtsaid emotsioone, emotsioonid on tugevad ja kiirelt vahelduvad.
  • Laps reageerib vastavalt situatsioonile ja ümbritsevate inimeste käitumisele.
  • Laps tunneb huvi teiste laste vastu, jälgib neid ja mängib nendega kõrvuti.
  • Laps imiteerib täiskasvanute tegevusi.
  • Laps teab oma ees- ja perekonnanime, elementaarseid viisakusreegleid, kui neid on talle õpetatud, kasutab neid.
  • Laps sööb, joob, riietub lahti valdavalt iseseisvalt.
  • Lapsel on osaliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus ja ta väljendab tugevaid emotsioone, oma mina.
  • Laps võib karta tundmatuid ja uusi asju.
  • Laps tahab igapäevastes situatsioonides ise otsustada valikute üle ja üritab neid ka täide viia.
  • Lapse enesekindlus on kõikuv, selle saavutamiseks vajab ta turvalisust, tunnustust, rutiini ja reegleid.
  • Laps jagab mõnikord oma asju ka teistega, valdavalt on ta siiski omandihoidja.
  • Laps loob sõprussuhteid nendega, kellega on tihti koos.
  • Laps järgib lihtsamaid igapäevaelulisi rutiine sotsiaalseid reegleid, jäljendab igapäevaelulisi rolle ja kogemusi, toetudes eeskujudele.

KEEL JA KÕNE

  • Hääldab õigesti mõnda üksikut lühikest sõna.
  • Vastab täiskasvanu suhtlemisalgatusele mingi tegevuse, häälitsuse või sõnaga.
  • Suhtleb täiskasvanuga esemelise tegevuse käigus.
  • Eelistab suhtlemisel partnerina peamiselt tuttavat täiskasvanut.
  • Vaatab koos täiskasvanuga pildiraamatuid, täiendab täiskasvanu juttu osutamisega pildile või üksiku sõna ütlemisega pildi kohta.
  • Kasutab oma kõnes tuttavaid 1-2-silbilisi sõnu.
  • Kasutab oma kõnes kõiki sõnaliike.
  • Kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi.
  • Kasutab tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega laps ise on kokku puutunud.
  • Kasutab oma kõnes õigesti tegusõna käskivat kõneviisi.
  • Kasutab oma kõnes õigesti tegusõna kindla kõneviisi.
  • Kasutab oma kõnes õigesti tegusõnu.
  • Kommenteerib enda ja/või kaaslase tegevust tegevuse käigus 1-2 lausungiga.
  • Loeb peast või kordab järele 1-2-realist luuletust.
  • Väljendab oma soove ja vajadusi .
  • Räägib endast mina
  • Vaatab üksi ja koos täiskasvanuga pildiraamatuid: keerab lehte, osutab ja kommenteerib pilte.
  • Kuulab sisult ja keelelt jõukohaseid etteloetud tekste.

MINA JA KESKKOND 

  • Laps ütleb oma eesnime.
  • Paneb täiskasvanu eeskujul asjad õigesse kohta.  Matkib lihtsaid töövõtteid.
  • Peseb ja kuivatab täiskasvanu abiga käsi ja nägu  Osutab küsimisel erinevatele toiduainetele.
  • Osutab küsimisel peale, kätele, jalgadele, silmadele, suule, ninale, kõrvadele  Osutab küsimisel maanteel sõitvatele autodele, bussidele.
  • Täiskasvanu meeldetuletamisel järgib kokkulepitud reegleid (nt räägime vaikse häälega).
  • Täiskasvanu meeldetuletamisel jätab ära minnes hüvasti (nt lehvitab).
  • Mõistab endale suunatud keeldude tähendust, muutes täiskasvanu juuresolekul neile vastavalt oma käitumist (loobudes tegevuse algatamisest.
  • Lohutab täiskasvanu eeskujul haiget saanud mängukaaslast.
  • Nimetab tuntumaid loomi (nt kass, koer, jänes).
  • Osutab küsimisel looma erinevatele kehaosadele (pea, saba, käpad).
  • Osutab küsimisel linnule, putukale, kalale ja konnale.
  • Osutab küsimisel veele, lumele. Osutab küsimisel liivale, kividele, mullale. Osutab küsimisel puule, lillele, murule. Osutab küsimisel Päikesele.
  • Matkib täiskasvanu eeskujul liigutuste ja häälega erinevaid ilmastikunähtusi (nt vihmasadu, tuule puhumist).
  • Teeb täiskasvanu eeskujul lihtsaid töid looduses (lindude toitmine, puuokste korjamine). Viskab täiskasvanu eeskujul prahi prügikasti. 

MATEMAATIKA

  • Juhendamisel osutab esemetele, mida on üks ja mida on palju.
  • Juhendamise järgi eraldab etteantud esemete hulgast suurema või väiksema eseme.
  • Rühmitab antud ühesugused esemed (kuju, värv, suurus), nt pallid ja klotsid värvuse järgi.
  • Suudab tuttavates ruumides (kodu, rühmaruumid) üles leida nimetatud toad või kohad.
  • Juhendamisel paigutab esemeid teise isiku või eseme suhtes ülesalla, ette- taha.
  • Loendab esemeid kolme piires.

KUNST 

Voolimine 

  • Juhendamisel muljub voolimismaterjali, mängides muudab vabalt savitüki kuju.
  • Juhendamisel tükeldab savi, plastiliini. Tegevust jäljendades vajutab voolimismassi auke.

Joonistamine  

  • Kritseldab varasemast liikuvama ja vabama käega.
  • Juhendamisel tõmbab jämedate joonistusvahenditega erinevaid jooni.
  • Hoiab meeldetuletamisel paberit kinni ja joonistab vaid selleks ettenähtud kohta.

Maalimine 

  • Kannab värvi õpetaja antud värvise pintsliga paberile spontaansete, teadvustamata liigutustega.
  • Jätab paberile jäljendeid õpetaja värviga kaetud švammiga, templiga jne.
  • Juhendamisel teeb näpuvärvidega paberile erineva suunaga sirgeid, kaarjaid jooni.

Meisterdamine 

  • Ettenäitamisel laob vahendid üksteise peale, järgi, kõrvale.
  • Juhendamisel kortsutab pehmet paberit, rebib pabeririba küljest tükke, asetab paberist välja lõigatud kujundid liimiga kaetud paberile.

Vaatlemisoskused  

  • Jäljendab loodushääli, liikumisi ning matkib neid ka iseseisvalt.
  • Suunamisel tunneb ära erinevate omadustega, värvusega, suurusega esemeid.
  • Vaatleb ja tunneb ära tuttavaid asju, esemeid, nähtusi, osutades neile.
  • Matkib täiskasvanu liigutusi tegutsemisel erinevate kunstivahenditega.
  • Rõõmustab, elavneb äratundmisrõõmust.

Kunstiline eneseväljendus 

  • Julgeb osaleda kunstitegevuses.
  • Püüab jäljendada ettenäidatud liigutusi individuaalselt tegutsemise juures või väikeses lastegrupis.
  • Väljendab positiivset emotsiooni töö valmimise järgselt.
  • Julgustamisel tegutseb erinevate kunstimaterjalide ja vahenditega.
  • Kritseldab maapinnale, liivale, lumele ka väljaspool kunstitegevust.
  • Tunneb meeldetuletamisel ära põhivärvid (kollane, punane, sinine) ja osutab neile.
  • Meeldetuletamisel hoiab õigesti pliiatsit jt joonistusvahendeid.
  • Juhendamisel võtab pintsliga värvi, loputab pintsli vees.
  • Tõmbab pintsliga erineva suunaga jooni, teeb täppe.
  • Teeb näpuvärvidega punkte, jooni ja pindu.
  • Teeb suulise suunamise juures kaasa ettenäidatud liigutusi ja tegevusi, matkib neid ka iseseisvalt. Annab oma tööle nimetuse.
  • Vaatleb pilte, näidistöid, raamatu illustratsioone; osutab enda jaoks tähtsatele objektidele, nähtustele ning nimetab neid (auto, puu, koer, maja, vihm jne).

LIIKUMINE 

  • Laps sooritab harjutusi aktiivselt, entusiastlikult. Liigub juhendaja juhendamisel ohutult. Sooritab ettenäitamise ja juhendamise järgi asendeid ja liikumisi.
  • Jookseb veereva vahendi (pall, rõngas) järel.
  • Ronib ja roomab üle ja läbi väikeste takistuste.
  • Kõnnib piiratud pinnal.
  • Säilitab sihi kõnnil ja jooksul.
  • Hüpitab käes palli, jälgib selle suunda.
  • Mängib koos juhendaja ja kaaslastega kõnni- ja jooksumänge.
  • Istub kelgul ja hoiab tasakaalu mäest laskumisel.
  • Mängib vabamängus iseseisvalt. 

MUUSIKA

  • Tunneb rõõmu kuulatavast laulust või muusikapalast.
  • Kuulab, jälgib õpetaja laulu.
  • Mängib õpetaja ettenäitamisel kaasa kuuldud muusikale kehapillil (plaksutab, patsutab kaasa rütmi).
  • Sooritab koos õpetajaga lihtsaid liikumisi vastavalt laulu tekstile.
  • Keerutamine üksikult, koos-jalgadega hüplemine, lehvitamine, käte peitmine selja taha, viibutamine sõrmega, kükitamine).
  • Reageerib emotsionaalselt vastavalt muusika iseloomule (nt plaksutab, kõigub kehaga).
  • Huvitub laululistest tegevustest. Püüab õpetajaga kaasa laulda (lauldes kaasa näiteks üksikuid silpe, sõnu, laulu lõike).
  • Osaleb laulude esitamisel (plaksutab või laulab kaasa).
  • Mängib kaasa rütmi muusika kuulamisel, kasutab marakat või mõnda muud pilli.
  • Liigub koos õpetajaga vastavalt muusika meeleolule,(näiteks kõnd-jooks, päkkadel). 

Enesekohased oskused (1-3 aastane laps)

  • Annab oma vajadustest märku.
  • Uurib aktiivselt oma ümbrust.
  • On teadlik endast kui isikust-tunneb end peeglist ära, kasutab osaliselt mina vormi.
  • Sööb, joob riietub-tõmbab sokke ära või üritab vähemalt, võtab särgi ära.
  • Väljendab oma tundeid sõnaga-paha, ei meeldi, näoilmega   Sööb ise lusikaga tavalist toitu. 
  • Joomisel hoiab tassi kahe käega.
  • Paneb endale mütsi pähe ja võtab selle ära.
  • Tõmbab endal sokid jalast.
  • Pistab käed varrukatesse ja jalad püksisäärtesse.
  • Võtab jalast lahtiste paeltega (rihmadega) kingad.
  • Võtab seljast eest lahtise jaki.
  • Teab oma käterätiku asukohta.
  • Käte pesemisel kasutab seepi/ täiskasvanu abiga
  • Loputab käsi jooksva vee all. 2-3aastane laps
  • Käitub täiskasvanu korralduste järgi-pooled kordadest
  • Lahkub lauast kui on söömise lõpetanud
  • Jagab oma asju teistega, valdavalt on siiski omandihoidja
  • Võib karta uut ja tundmatut
  • Väljendab oma mina
  • Küsib WC-sse õigeaegselt
  • Sööb ise lusikaga ja joob tassist.
  • Paneb jalga sokid ja kingad ( ei kinnita ).
  • Võtab seljast lihtsamad lahti nööbitud riided.
  • Paneb selga särgi, sokid, jope, kuid vajab abi.
  • Peseb ja kuivatab käed ja näo iseseisvalt.
  • Närib ja neelab ainult söögiks kõlblikke asju.
  • Hakkab nägema ohtusid ( näit. mööbli teravad nurgad, trepid ).
  • Asetab pärast söömist/tegutsemist laua ääres tooli laua alla.

 

Tegevuskava on täiendamisel.

Täiendused tulenevad jõustunud uutest õigusaktidest või lastehoiu enese töökorraldusest